Marti Widmark, Helena Willis.

"Ajalehemõistatus".

Lasse ja Maia peavad seekord lahendama saladuse, mis tekitas väga paljudele Valleby linna elanikele piinlikust. Lugu algab sellega, et Muhammed Karaat, juveelipoe omanik, oli pahane ajalehe "Valleby Sõnumid" peale, kus teda süüdistati, et tema ehetes kasutatatakse valeteemante. Lasse ja Maia nägid kuidas ta oli endast väljas ja trampis ajalehe peal jalgadega. Lasse ja Maia soovisid osta üle tee ajalehekioskist selle ajalehe, et teada saada, milles asi, ent müüja ütles, et sellel nädalal lähevad ajalehed nagu soojad saiad. Lasse ja Maia läksid raamatukogusse, et vaadata kõiki selle nädala ajalehti. Seal avastasid nad, et ajalehtede esikaanel olid ehmatavad uudised, näiteks: Koolidirektor Ahlberg tunnistab: ma spikerdasin, loe lähemalt lk 9 aga kuidas Maia ja Lasse ka ei otsinud, lk 9 polnud sellest enam sõnagi juttu. Samamoodi oli kõikide teiste esikaane uudistega. Nad otsustasid minna Valleby Sõnumite toimetusse asja uurima. Seal muutusid asjad veelgi segasemaks. Kahtlusaluseid oli mitmeid: peatoimetaja, kuller, reporter ja fotograaf. Aga Lassel ja Maial õnnestus ka seekord oma juurdlus edukalt lahenduseni viia. Lahenduseni viis neid serveriruumist näpatud ketas, mille nad salaja kaasa võtsid ja kodus oma arvutis avasid. Seal olid kõik need artiklid, väljamõeldud lood ja nende autor selgus ka lõpuks.
Raamat on sarnaselt teistele detektiivibüroo raamatutele kirjutatud lahedalt, salapäraselt ja huvitavalt. Nende raamatute juures on kõige toredam, et nad kohe algusest peale huvitavad, kogu aeg juhutub midagi ja alguset peale hakkad koos Maia ning Lassega lahendust otsima. Soovitan lugeda nii "Ajalehemõistatust" kui ka teisi selle sarja raamatuid. Lasse ja Maia on rootsi laste seal väga populaarsed, neid raamatuid loetakse väga palju ning raamatud on saanud palju auhindu.

Martin Widmark, Helena Willis

"Safranimõistatus".

Selles raamatus tegutsevad taas Lasse ja Maia, kes on minu lemmikud. Lugu algab sellest, et Lasse ja Maia on kohvikus, söövad kaneelisaiu ja arutavad selle üle, kuidas pangaröövel Robbert Vikil läheb ja kas ta võiks olla praegu Valleby linnakeses. Kohvikupidajad Sara ja Dino Panini teavad, et jõulude ajal on väga populaarsed safranisaiad, seega otsustavad nad neid juurde teha kui äkki kostub tagatoast karjatus....Safran on otsas hüüab Leopold, kes pärast head käitumist vanglast vabastati ja nüüd Sara ja Dino juures tööle asus. Lasse ja Maia pakuvad ennast appi, et lähevad poodi ja toovad ruttu kohvikupidajale safranit ja nüüd algavad alles mõistatused. Poes kohtuvad nad kummaliselt käituvate tegelastega, poeomaniku, kalaleti müüja ja kassapidajaga ning imeliku vanaprouaga Francy Vikiga, kes küik neis tagantjärele kahtlust äratavad. Loomulikult ei saanud nad poest safranit, sest keegi oli selle salaja sisse vehkinud ja Lasse ja Maia hakkasid oma detektiivitööd tegema. Detektiivitöös saab nalja ja põnev on see ka. Naljakas lugu juhtub kui nad kohvikust välja minnes avastavad, et lund sajab ja see on detektiivile hea märk - siis on ju kõik värsked jäljed näha, nii ütlebki Maia, et ühed jäljed kuuluvad 70aastasele papile, kes kannab nr 44 kalosse. Lasse küsib, et kus sa seda tead? Ja Maia seletab, esiteks ei kanna naised kunagi nii suurt numbrit. Lasse küsib, et miks siis just 70aastane? Maia ütleb, et vaata jalajälgede kõrval on ka kepi jälg. Lasse juba nõustubki Maiaga kui selgub. et tegelikult on see hoopis proua Barbro Palm, muuseumidirektor, kellel on käes jõulukuusk. Lasse ja Maia naeravad ja tunnistavad, et ka parimad eksivad vahel. Raamatus on veel sellised naljakaid kohti. Aga Lasse ja Maia teevad oma detektiivitööd hästi ka seekord ja leiavad lahenduse safranimõistatusele. Nende tööd kiidab ka politseiülem .
Soovitan raamatut lugeda, see on kirjutatud lahedalt, saab nalja, on põnev ja samas ei saa enne seda käest ära panna kui oled lõpuni lugenud.

sarja autorid: Martin Widmark ja Helena Willis

Martin Widmark, Helena Willis "Hotellimõistatus".

Selles raamatus tegutsevad taas detektiivid Lasse ja Maia. Seekord tuleb neil lahendada üks omapärane lugu. Nimelt on käes jõulud, Valleby linna hotellis peetakse jõululaata kus on kohal ka detektiivid Lasse ja Maia. Sinna hotelli saabud üks kummaline perekond - Akerö. Kõik valmistuvad jõuluõhtuks kui selgub ebameeldiv tõsiasi, et nende peen Hiina õuniktaks Ribstone on kaduma läinud. Lasse ja Maia hakkavad seda lugu uurima. Pereisa, kes tormab mööda hotelli ringi ja karjub Ribstone'i nime on väga pahane. Ta teatab hotelli direktorile Ronny Hazelwoodile, et kuna nad ei leidnud tema koerakest üles tuleb neil maksta valuraha ja hotellitoa eest nad ka ei maksa. Lasse leiab aga, et selles loos midagi ei klapi. Nad arutlevad Maiaga kes võis koera röövida. Vahepeal nad isegi arvavad, et hotelli direktoril oli äkki raha vaja, ent siis hakkasid nad huvi tundma selle kummalise koeratõu vastu ja selgus, et sellist koeratõugu pole olemaski. See seadis perekond Akerö jutu kahtluse alla. Nad otsisid veel teisi niidiotsi, mis aitaksid loos selgusele jõuda. Järsku leidsid nad ajalehe artikli ühest Rootsi perekonnast, kes reisib mööda lukshotelle ja alati kaob neil väärtuslik koer. Perekond kasutab alati erinevat nime. Lasse ja Maia küsisid mis on perekond Akerö suures kohvris. Pereisa pani kohvri maha ja sealt kostus koera haukumist. Maia ja Lasse avasid kohvri, seal oli koer keda oli uimastatud. Teatati politseisse ja perekond Akerö vahistati pettuste eest. 
Raamat on kirjutatud huvitavalt ja lõbusalt, soovitan lugeda.

Musta kassi mumba
autor: Ilmar Trull
See raamat ei tundugi nagu tavaline luuleraamat. Kindlasti on see kõige naljakam luuleraamat mida ma lugenud olen. Ilmar Trull kirjutab luuletusi ajakirjadesse "Täheke" ja "Hea laps", samuti ajalehte "Eesti Ekspress". Nendest luuletustest ilmuvad kogumikud. Need luuletused on lühikesed ja naljakad. Vahel joonistab ta ise ka pildid sinna luuletuste juurde. Tema luuletused on ka eesti keele õpikutes. Soovitan seda luuleraamatut kindlasti lugeda.

KIRI JÕULUVANALE

TERE KALLIS JÕULUVANA.
SULLE KIRJUTAB NÜÜD KATI.

ISTUN KODUS LAUA TAGA,

TÄITSA REIPALT. VEEL EI MAGA.

TEAD, SA TULE PISUT VAREM.
MIDA VAREM, SEDA PAREM.

MA EI HEIDA MISKIT ETTE,
AGA ÄKKI UNE-MATI
JÕUAB SINUST JÄLLE ETTE.

IGAVESTI SINU KATI

Kriminaalne koolipapa. Viienda A kriminalistid. 
Autor: Ilmar Tomusk

Metsatuka gümnaasiumis lähevad asjad nüüd juba päris kriminaalseks. Raamatu tähtsamad tegelased on Kribu ja Krabu, kes on nüüd juba viienda klassi õpilased, uus direktor Toomas Vahtrapuu, õppealajuhataja Vilma Mäger, vana direktor Lembit Mänd, arvutispetsialist Paul. Metsatuka gümnaasiumis hakkavad toimuma imelikud vargused, õpetajalt kaob rahakotist raha, õpetajate toast kaob telekas, kaob ka palju teisi asju.
Kribu ja Krabu hakkavad asja uurima ja neid aitab arvuti teel Paul. Kui vana direktor oli kuri, ei sallinud hilinemist ja pidas kõige olulisemaks õppimist, siis uus direktor Toomas Vahtrapuu huvitus näiteks muusikast ja õppimine polnud tema jaoks üldse oluline. Kribule ja Krabule tundus asi kahtlane ja nad hakkasid asja uurima, nad mõtlesid nagu tõelised kriminalistid. Lõpuks selgus, et kõigi varguste taga ongi uus direktor Toomas kes reageerib ka nimele Peeter. Ta peitis asju ehitussoojakusse, seal ta ka vahistati. Seejärel tuli tagasi vana direktor Lembit Mänd. Raamat on põnev, salapäraseid juhtumeid täis. Ma arvan, et autor püüdis selles raamatus näidata, et kool on üks põnev paik ja et igas inimeses on peidus kaks poolt. Inimese enda teha on kumb pool võidab - kas hea või kuri.